Open MenuTootekataloogOpen CartOpen Search
search
UUS!
Väärtustades Sinu aega.

Uudised

search
Valik erialaseid artikleid ja videosid tööriistadest, hooldusest ja remondist.

Omal käel hobikeevitajaks

04.07 2018 10:32

Üldlevinud arvamuse kohaselt omab keevitamisoskus mitmeid ühisjooni raketiteadusega. Liiast ei tasu end siiski hirmutada lasta - kõik on õpitav. Kahtlemata suudab iga erialaproff enda erialast rääkides niivõrd keerulise mulje jätta, et pelgalt esmakuuldu põhjal loobub enamik eluohtlikuna näivat teekonda ette võtmast, naastes pikemalt mõtlemata "oma liistude" juurde. Ettevaatlikkust ning ohutust ei ole keevitusvaldkonnas kunagi liiga palju, kuid et võimalikke hirme vältida, räägime allolevas loos mõned elektroodkeevituse ning traatkeevituse põhitõed lahti. Olgu mainitud, et alljärgnev on mõeldud ennekõike 230-voldise pingega (kodustele) keevitustöödele.

"Vana hea" elektroodkeevitus

Enamikule kangastub keevitusteemadel vesteldes esmajoones vast elektroodkeevitus ehk MMA - inglise keeles Manual Metal Arc (Welding). Maskides mehed, kes säraküünlataolise pulga abil erinevate metallide erinevaid osi justkui nõiaväel üheks võluvad, on tavainimesele tõenäoliselt tuntuim nähe. Ja ehkki professionaalseks keevitajaks saamine nõuab aastatepikkust õppimist ja harjutamist, saab pisemad tööd õigete töövõtete ja -riistadega ka ise ära teha. Olulisim on välja selgitada, mida keevitama hakatakse, milline on algaja keevitaja eelnev kogemus ja millistes tingimustes keevitustööga tegelema hakatakse - need on põhinüansid, mis töö tulemust tublisti edu suunas tõukavad. Kui tegemist on õhema metalliga, piisab väiksemast voolutugevusest, kuid kui plaanis on suuremaid detaile omavahel liita, tuleks veenduda, et keevitusaparaat selleks võimeline on.
 

Voolutugevuse rusikareegel on 40A ühe millimeetri kohta, seega näiteks 3mm paksuse metalli puhul peaks keevitusaparaat suutma hakkama saada vähemalt 120A voolutugevusega. Kui amprite hulk välja selgitatud, saab selgeks ka see, kui jäme kasutatav elektrood olema peaks. Kuni 90A voolutugevuse puhul ajab asja kenasti ära 2,5mm elektrood. Suuremate voolutugevuste puhul tuleks kasutusele võtta juba 3,2mm jämedune elektrood. Ehkki elektroode on erinevate jämedusastmetega, ajavad hobikeevitaja jaoks asja ära ülalnimetatud. Elektroodi valides tuleb tähelepanu pöörata ka keevitatavale materjalile - igale metallile oma elektrood.

"Innovatiivne" traatkeevitus

Traatkeevituse - tuntud ka kui MIG/MAG keevitus - on keevitusmeetod, mis on viimastel aastatel kohalikul turul elektroodkeevitusele üha enam konkurentsi pakkuma hakanud. Sisuliselt asendab traatkeevituse puhul elektroodi spetsiaalne keevitustraat, mis lühise tekkides traadi abil materjali kokku "liimib".

Üheks traatkeevituse eeliseks peetakse tõsiasja, et kui elektroodkeevituse puhul paneb keevitustsükli pikkuse paika elektroodi kulumiskiirus, siis traatkeevituse puhul see nii oluline ei ole - reeglina on ühe keevitustraadi kogupikkus umbes kilomeeter, s.t. keevitustöö on selle võrra järjepidevam, kuna töö tegemisse ei pea elektroodi vahetamiseks pause tegema. Mis puutub rusikareeglitesse, siis ka siin kehtib elektroodkeevitusega sarnane põhimõte: 40A ühe millimeetri materjalipaksuse kohta.

Traatkeevitamine toimub püstoli abil, kus päästikule vajutades kõik vajalik keevitajale automaatselt ette söödetakse: nii püstolist sobilikuks seadistatud kiirusel väljuv keevitustraat kui ka kaitsegaas, mis keevitusvannile hapniku juurdepääsu takistab. Miinuspooleks peetakse traatkeevituse juures tihtipeale seda, et kui viimast välitingimustes teha, võib tuul kaitsegaasi minema puhuda, millest tulenevalt kannatab keevise kvaliteet. Niisamuti peetakse miinuspooleks kaitsegaasi ballooni (raskust), mida keevitusaparaadile lisaks kaasas tassida tuleb. Lahendus on isekaitsev keevitustraat. Kui elektroodi puhul kinnitub kaitsegaasi tekitav pulber elektroodi ümber, siis isekaitsva keevitustraadi puhul asub pulber traadi sees. Lisaks ilmastikukindlusele, ei pea isekaitsvat keevitustraati kasutades kaasas kandma ka kaitsegaasi ballooni.

Võrreldes elektroodkeevitusega, võimaldab traatkeevitus teha märksa peenemaid "õmblusi" kui elektroodiga keevitaja seda suudaks. Traadi paksus ning tüüp on suuresti sõltuvad keevitatava materjali omadustest ja paksusest, kuid reeglina kasutatakse 0,6 kuni 0,8 millimeetri paksust keevitustraati.

Ei tasu unustada, et keevitusmasina võimekus on otseses seoses voolutugevusega, mida masinale ette antakse. Sestap tasuks veenduda, et pistik, millesse keevitusaparaat lülitakse - või pikendusjuhe, mida elektrivoolu transportimiseks kasutatakse - nõutud voolumahu kindlasti välja kannab.

Uudised

Kõik Uudised
 

Liitu Stokkeri uudiskirjaga. Saa parimatest pakkumistest teada enne teisi!

Iga kuu värsked uudised, näpunäited ja pakkumised Sinu postkasti.
Täname teid uudiskirjaga liitumast!
 
Stokker on Baltikumi juhtiv professionaalsete tööriistade ja masinate müügi- ja teenindusettevõte
 
 
 
 
 
Kas teadsid, et 100st kliendist 92 soovitaks Stokkerit ka oma sõbrale või kolleegile.
Logi sisse
E-post
Sotsiaalmeedia
ID-kaart
Mobiil-ID
Unustasid salasõna?
ID-kaart

Kui konto on juba loodud, logime su sisse. Kui mitte, registreerime sulle konto. Lihtne!

Sisene Mobiil-IDga
Ei ole veel klient?Registreeru.