Survepesuritest

Survepesuri olemus peaks meile kõigile selge olema. Tegemist on seadmega, mis võtab kraanivee surve ning korrutab selle mitmekümnekordselt. See võimaldab pesta kõnniteid, autosid, katuseid vms. kohti suure veesurvega, kusjuures kulutades vett vähem kui niisama voolikust loputades. See on eriti tõhus moodus suure mustuse eemaldamiseks. Survepesuri nagu iga teise seadmega on aga jälle see probleem, et neid tehakse väga palju erinevaid, alustades väikestest kodukasutaja pesuritest kuni suurte tööstuslike kuumaveepesuriteni välja.

Enne pesuri ostmist tuleks endale selgeks teha, mis otstarvet hakkab ta täitma. Kas plaanis on vahel autot pesta ning kõnnitee kividelt mustust eemaldada või hakkab masin rohkem ja erinevamaid töid tegema?

Pesurid liigitaksin üldiselt kolme klassi:

• Väikesed – head väiksemateks pesutöödeks, aiamööbel ja tööriistad
• Keskmised – Sobilikud masinad sõidukite ja kõnniteede puhastamiseks
• Tööstuslikud – Sobivad tõsisemaid töid tegema, sissesõidutee pesemine, lahtise värvi eemaldamiseks aiamööblilt jne.

Survepesurit valides tuleb vaadata, et võimsus vastaks ootustele. Ei ole mõtet osta odavat väikest pesurit marketist, kui soovite saada head tulemust. Elektripesurite puhul tuleb jälgida ka mootori võimsust, siin kehtib üldiselt lihtne loogika: mida rohkem vatte (W) on, seda võimsam on pesuri mootor. Paljud tootjad toovad välja ka maksimaalse veesurve näitajad, mis tegelikult ei ole eriti täpsed, sellepärast et see näitab üldiselt hetkelist maksimaalset võimsust mida pesur on võimeline tootma. Pigem tuleb vaadata töösurvet kui see märgitud. See on see mis loeb!

Teine oluline näitaja on tootlikkus, ehk siis maksimaalne veekulu tunnis. Keskmiselt kulutab pesur ligikaudu 400L/h 100bar-ise rõhu juures. Survepesurist läbilastuna on veekulu märkimisväärselt väiksem kui aiavoolikust näiteks 4bar-i juures vabalt jooksev vesi. Viimasel juhul on kuluks lausa 3500L/h. Vee säästmine on alati hea asi ning juba seetõttu tasub mõelda väliste pesemiste tarbeks soetada endale korralik survepesur.

Pesurite juures peaks jälgida ka seda, kui kompaktselt on nad ehitatud. Tihti on majapidamises ruumi niigi vähe, seega mida kompaktsem on pesur, seda kergem on teda ära mahutada. Muidugi tulevad kuskilt maalt piirangud, sest näiteks tööstuslikku pesurit ei anna eriti väikesena ehitada. Kui valite suurema pesuri, eelistage sellist, millel on rattad all ja kerge vajadusel manööverdada.

Turvalisuse poolest peab meeles pidama, et survepesurite kõrge surve 100-200bar on meeletu ning võib hooletu ümberkäimise juures vägagi palju kahju teha, nii asjadele kui ka inimestele. Kasutama peab kindlasti kaitseprille, sest pesurist tuleva surve tõttu põrkab tihti pesija suunas palju erinevaid asju. Lisaks tasub kanda tugevaid jalanõusid,  sest plätudega pestes ning kogemata veejoaga üle varba lastes võib suurema pesuri puhul tekkida vajadus traumapunkti sõita.

Pesurit valides vaadake ka pesuri tootja valikuvõimalusi, sest nagu igasuguste muude seadmetega leidub ka siin üksjagu lisavarustust, mida kasutada. Lihtsam on osta kohe selline pesur, mille lisavarustuse nimekiri on piisavalt pikk. 

Väikesed tähelepanekud survepesuri valikut tehes peaksid kirjas olema, kindlasti teeme ka videoklippe pesurite erinevustest ning töövõtetest, olge lainel!