Miks on vaja puid hooldada ja milliseid tööriistu selleks kasutada?

Arborist on puittaimede asjatundja, kelle ülesannete hulka kuulub puude regulaarne hooldamine ja nende seisukorra hindamine, samuti ohtlike puude langetamine. Igapäevaselt tegeleme nii puude hoolduslõikusega kui ka näiteks suurte puude istutamise ja kõige sellega seonduvaga. Kibekiired tööpäevad on arboristil tormide ajal, mil tugev tuul on murdnud linnades ja asulates puid, mis võivad olla ohtlikud autodele ja inimestele.

Lõikus- ja hooldustöid jagub arboristile aga sõltumata ilmast, sest puude seisukorda tuleb tegelikult kontrollida regulaarselt. Sageli seatakse kahtluse alla, kas linnakeskkonnas on neid puid siis ikka nii väga vaja ennetavalt hooldada. Metsas kasvavad ju puud looduslikult, miks ei võiks nad samamoodi kasvada asulas.

Linnakeskkond ei ole aga puude mõistes päris sama, mis looduslik mets, sest linnas kasvavad puud sageli üksikuna, mitte rühmades. Kui me kujutame ette ilusat tihedat metsa, siis seal on puud suhteliselt kõrvuti ja konkurents teeb oma töö – nimelt ei saa puud metsas kasvada väga laiaks ja oksad jäävad lühikeseks. Linnakeskkonnas aga ei toimu võra laiuse loomulikku reguleerimist, nii saab üksik puu kasvada suhteliselt laiaks. Samal ajal peavad tänavale mahtuma veel ka korterelamud, eramajad, kergliiklusteed ja suuremad avalikud objektid.

Teine ja väga oluline asi on ohutuse teema. Kui metsas mõni oks murdub, siis on see looduse loomulik protsess, kus üldjuhul keegi kannatada ei saa. Linnas on aga teisiti. Kui linnas puu murdub, siis võib see olla ohtlik elektriliinidele, inimestele, autodele ja ka majadele. Mõeldes näiteks viimaste suuremate tormide ja nende tõttu langenud puude peale, on sageli selliste õnnetusjuhtumite kahjud väga suured ja murdunud puud on olnud reaalseks ohuks ka inimese tervisele.

Seetõttu ongi vaja linnapuid jälgida ja nende seisukorda hinnata ning soovitavalt teha seda juba ennetavalt, et need elukeskkonnale üldse ohtlikuks ei muutuks. Kui selle käigus peakski selguma, et puu on tõepoolest vana, siis aitab arborist ka puu maha raiuda. See aga on tõesti viimane lahendus, sest oskusliku lõikusega on enamasti võimalik puid linnakeskkonnas siiski säilitada. Selleks on aga vaja asjale jaole saada ennem, kui puu lõplikult maha murdub ja kahju põhjustab.

Rääkides tööriistadest, siis korralik mootorsaag on meie töös üks vajalikumaid tööriistu. Ronides kõrgel puu otsas, on arboristi jaoks oluline, et saag oleks kergesti käsitsetav, ergonoomiline ning teeks oma töö ära efektiivselt ja kiirelt. OK Aceris oleme aegade jooksul testinud erinevaid mootorsaage, kuid peamiselt kasutame ainult Echo erinevaid mudeleid. Igapäevatöös kasutamegi põhiliselt kolme saagi:

Esimene neist on CS-2511TESC, mis on saadaolevatest pealtkäe saagidest üks väiksemaid ja kergemaid, tänu millele on sellega hea ja lihtne puuvõras liikuda. Seda kasutame puude hooldamiseks.

Teine pidevalt kasutusel olev saag on natuke võimsam, samas endiselt kergekaaluline CS-362TES/30RC, millel on mugav käepide ja võiks öelda, et üks parimaid võimsuse ja kaalu suhteid. Ka see on meil võralõikuses üsna sagedasti kasutusel.

Raskemateks ja suuremateks töödeks kasutame CS-621SX mudelit. See on profiseeria lõikesaag, mis on mõeldud puude langetustöödeks ja mille lõikevõimsus on väga hea.