Kodu juures on väga mugav tossudes ja dressides ringi kõndida ajaviiteks paar puunotti saega juppideks lasta. Senikaua kui tegemist on käsisaega, ei ole hullu. Aga kui teil on käes juba mootorsaag, siis unustage plätud ja lühikesed püksid parem kohe – siin enam nalja ei ole. Mootorsae keti liikumiskiirus on kuni 28 m sekundis. Sellise kiiruse juures piisab vähem kui sekundist, et endale väga raskelt viga teha. Just seetõttu on õiged töövõtted ja korralik turvavarustus väga olulised.
Kiiver
Kiivri peamine ülesanne, nagu igaüks teab, on kaitsta pead – nii sae tagasilöögi kui ka kõrgemalt kukkuvate okste vms eest. Tagasilöögi korral on kiivrist abi vaid siis, kui mootorsael on toimiv ketipidur. Kui ketipidurit mingil põhjusel ei ole, ei tohiks saagi turvalisuse huvides kasutada, sest ka kiiver ei suuda saeketile vastu panna ning annab keti lõikehammastele kergesti järele.
Päikesekiirgus võib põhjustada plasti nõrgenemist. Seepärast soovitatakse kiiver iga 3–5 aasta tagant välja vahetada. Enamasti on kiivri sisse märgitud ka tootmise aeg – see teeb kiivri „aegumiskuupäeva” jälgimise lihtsamaks. Paljudel tänapäeva kiivritel on pealispinnal hajuv kleebis. Kui see on täiesti pleekinud, on aeg kiiver välja vahetada.
Kaitseprillid või visiir
Prillid või visiir kaitsevad silmi lenduvate puutükkide ja muude võõrkehade eest. Kui kasutate ainult sirmi, peab see olema võimalikult tiheda võrgusilmaga ja katma tervet nägu. Mootorsaag ei tekita eriti puidutolmu, küll aga pillub laiali suuremaid laaste ja tükke. Need osakesed ei lähe peenikesest võrgust läbi.
Kaitseprille kasutatakse palju, aga nende miinus võib olla see, et kuuma ilmaga liigub õhk kehvemini ja niiskuse korral tekib udu, mis võib vähendada nähtavust. Parima kaitse jaoks soovitame kasutada nii kaitseprille kui ka -visiiri. Nii välistate peaaegu täielikult võõrkehade sattumise silmade piirkonda ja silmakahjustuste ohu.
Kõrvaklapid
Mootorsaed teevad väga suurt müra, kuni 115 dB. Lubatud maksimaalne tase on aga kuni 85 dB. Et kuulmist säästa – see ju ei taastu –, kasutage kindlasti kaitsevahendeid. Peale klappide on olemas ka kõrvatropid. Kumba eelistada, on kasutaja enda valida – mõlemad toimivad ja on kindlasti abiks.
Kaitsepüksid
Tavalised teksapüksid ei kaitse mootorsae keti eest mitte mingil viisil. Sellepärast on välja töötatud spetsiaalne kaitseriiete materjal. See peab olema ühest küljest väga tugev ja vastupidav, kuid teisalt ka väga paindlik ja mugav, nii et ei piira kuidagi liikumist. Riided, mis ajavad töötajat liigselt higistama või piiravad tema liikumist, on juba iseenesest ohtlikud. Kaitseriiete tootjad teevad pidevat arendustööd ning soovi korral saab osta juba päris hea varustuse. Paraku on ketitootjad alati sammukese ees ning võimsate saagide ja üliteravate kettide eest ei ole me endiselt täiesti kaitstud. Kaitseriietest on aga igal juhul kasu ja ilma nendeta metsa minna on rumalus.
Kaitsepükse on üldiselt kahte tüüpi: A ja C. A-tüüpi püksid kaitsevad jalgu ainult eestpoolt ning neid on omakorda kahes variandis: tavaliste valmis kaitsepükstena ja teiste pükste peale tõmmatavate kaitsepükstena. C-tüüpi püksid kaitsevad jalgu igast küljest, mistõttu need on õige saemehe jaoks kindlamad ja usaldusväärsemad. C-tüüpi pükse kantakse tavaliste pükste asemel ja pealetõmmatavatena neid üldjuhul ei pakutagi.
A-tüüpi pükse kasutatakse tavaliselt kodustel saagimistöödel, kui pole just väga palju saega toimetamist. Kui minnakse puid langetama või laasima, tuleks kindlasti eelistada C-tüüpi, sest saag liigub tihti jalgade ümber ja nii on vigastused kiiremad tulema. Sama kehtib arboristide kohta, kes teevad saetööd puude otsas ja eri asendites.
Kaitsepükste pealismaterjal on tavaliselt tugev ja üsna libe. Selle all on täitematerjal, milleks kasutatakse enamasti nailonit või Kevlarit. Kui saekett juhtub pükste vastu minema, lõigatakse pealmine kiht läbi, kuid selle all olev kiuline täitematerjal tõmmatakse hooga saeketi vahele, nii et kett kiilub kinni. Püksid võiksid olla natuke suuremad-laiemad, sest kui õnnetuse korral püksid saeketi vahele tõmmatakse, ei saa jalg viga. Pärast seesugust õnnetust tuleb püksid välja vahetada ning ka saekett ja veotähik kiulisest täitematerjalist korralikult puhastada.
Pükste pesemisel tuleb kindlasti silmas pidada soovitatud veetemperatuuri, mis on märgitud etiketil. Tavaliselt ei pesta kaitsepükse väga tihti ega kuuma veega, sest see halvendab järk-järgult täitematerjali omadusi. Seega tuleb kaitsepükse teatud aja tagant vahetada, isegi kui nad paistavad korras olevat.
Jakk
Kaitsejaki üldine põhimõte on sarnane mis pükstel, sest kasutatakse samalaadseid materjale. Pealisriide all on kiuline täitematerjal, mis õnnetuse korral ummistab saetähiku ja -keti, peatab selle liikumise ja hoiab nii ära suuremad vigastused.
Kaitsekindad
Kaitsekinnastes kasutatakse sarnast tugevdatud materjali mida pükste puhul. Kogemused on näidanud, et saetöödel esineb käte vigastusi kõige sagedamini vasaku käe tagumisel küljel. Seetõttu on sellele kohale tavaliselt erilist rõhku pandud, nii et vasaku kinda tagumine külg on kiulise täitematerjali tõttu paksem. Kinnaste puhul on väga olulised elastsus ja mugavus.
Saapad
Kaitsesaabastel on metallnina – saapa ninaosas on metallist kaitse, mis välistab saeketi läbimineku. Peale selle on saapad mitmekihilised ja erilistest materjalidest, et vähendada võimaliku õnnetuse korral vigastuste ohtu.
Õnnetuste eest ei ole keegi kaitstud, aga see, kui hästi oleme halbadeks üllatusteks valmis, on meie endi teha. Õige turvavarustus võib esialgu tunduda kulukas ja tüütu kasutada, kuid 20 m/s liikuv saekett vajab vaid silmapilku, et lõigata tavariided läbi ja tekitada palju halba. Olge ettevaatlikud ja kasutage peale turvariiete ka õigeid töövõtteid – nii saate õnnetused ära hoida.
