Kas üks tund päevas mobiiltelefoniga rääkida on OK? Mis Te arvate, kui palju aega Teie iga päev mobiiliga rääkimisele kulutate ja kui palju see aeg maksab? Toome Sinuni ühe case study Rootsist, kus klient nõudis, et iga telefonikõne tuleks töö maksumuses üksikasjalikult välja tuua. Tema hinnangul tasuks mõelda, kes mobiili kasutamisele kulunud aja kinni maksab. Case study on jutustatud Rootsi ehitusmaterjalide kaupmeeste liidu õigusnõustaja Sten Folkessoni poolt.
Iga kord, kui ma toon näite mobiiltelefoni kasutamise kohta tööpäeva vältel, tundub mulle, et ma astun sellega paljudele varba peale. Mõned aastad tagasi puutusin kokku ühe juristiga, kes esindas parajasti majaomanikku, kelle kodus oli hiljuti ümberehitus- ja renoveerimistöid tehtud. Osapooled olid sõlminud kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt pidi kogu töö tasustatama kulunud aega ja materjale arvesse võttes ning muudatustes ja lisatöödes olid pooled seni ilusti kokkuleppele jõudnud. Minu klient oli ehitaja, kes oli peaaegu kõik dokumenteerinud ja kirja pannud. Kui viimase arve tasumise aeg kätte jõudis, ei teinud majaomanik makset ja väitis, et minu klient oli nõudnud töö eest põhjendamatult kõrget tasu. Kõnealuse summa suurus oli 165 000 rootsi krooni ehk ligi 15 400 eurot ja kohtuvaidluse vältimiseks tuli selles nüüd kokkuleppele jõuda.
Majaomanik oli nõudnud, et talle saadetaks tulenevalt Rootsi tarbijakaitseseaduse paragrahvist nr 40 arve, kus kõik kulud oleksid üksikasjalikult välja toodud. Meil olid sellise detailse arve jaoks vajalikud andmed olemas ja kõik laabus kenasti. Lisaks kokkulepitud tööde (fikseeritud hinnaga) maksumuse tõendamiseks pidime kõik kulud üksikasjalikult välja tooma ja näitama ära ka selle, kuidas see hind kujunenud oli (aeg ja kulud). Samuti pidime juhinduma hindamise aluseks olevast Rootsi tarbijakaitseseaduse paragrahvist nr 36, mille kohaselt peavad kõik kirja pandud töötunnid olema “oma olemuselt, ulatuselt, teenuse pakkumisest ja kehtivast hinnast või lepingu ajal kehtinud sarnaste teenuste hindadest tulenevalt põhjendatud”.
Me olime sunnitud maha lahutama kõik need tööd, mille kasutatud aja põhjendatust ei saanud majaomanik kohapeal kontrollida. Lisaks ei võimaldanud leping arvestada tasu hulka ühtegi tööd, mis võidi teha mujal kui renoveeritavas hoones. Klient elas tolles majas kogu ehitusperioodil sees ja tal oli seega aja kasutusest küllaltki hea ülevaade. Olime majaomanikuga juba peaaegu kokkuleppele jõudnud, kui ta lisaks veel ka nelja ehitustöölise telefonikõnede, e-kirjavahetuste ja sotsiaalmeedia kasutuse kohta üksikasjalikku väljavõtet soovis. Vastasime talle, et töötajad kasutasid oma mobiiltelefone töö planeerimiseks, kaupade tellimiseks ja muudeks sellisteks tegevusteks. Seda argumenti on enamik ilmselt ka ise kasutanud. Nüüd selgus aga, et majaomanik oli jälginud, kui palju aega töölised mobiili kasutamisele kulutasid ja ta väitis, et selline ajakasutus ei olnud põhjendatud. Tema sõnul oli mõni töölistest pidevalt seisnud ja kellegagi telefonis vestelnud ning seetõttu sooviski ta teada, kas see aeg oli tõesti tema hüvanguks kulutatud, ja kui mitte, siis ei nõustuvat ta selle eest tasuma. Lihtne lahendus, milles me kokku leppisime, oli arvestada iga nelja töölise kasutatud mobiili kohta nädalas üks tund maha. Niisiis lahutasime igas töönädalas neli tundi maha (üks tund 500 rootsi krooni ehk ligi 47 eurot), mis tegi nädalas kokku 2000 rootsi krooni ehk 187 euro suuruse tasu vähenemise. Kontrollimaks tegelikku telefonidele kulutatud aega, hankisime kliendiga operaatoritelt nelja mobiili kohta andmed selle perioodi kohta, kui töölised objektil töötasid. Tuli välja, et tegelikult oli mobiiltelefone kasutatud keskmiselt 48 minutit päevas ehk iga töötaja kohta kokku neli tundi töönädalas. Rahaliselt teeb see iga töölise kohta 2000 rootsi krooni ehk ligi 187 eurot ja kõikide töötajate peale kokku 8000 rootsi krooni ehk 749 eurot nädalas.
Õiguslikust vaatenurgast on selle loo kokkuvõte järgmine. Me kõik teame, et kui arvestada töötasu kulunud aja ja materjalide järgi, lepitakse väga harva kokku selles, kui palju läheb kliendile maksma mobiiltelefonide kasutamine. Sellegipoolest peab klient selle kulu kinni maksma – tunnitasus on juba kokku lepitud. Seega olen Teid hoiatanud tööaja ja kuludega kaasnevate riskide eest lepingutes. Rootsi tarbijakaitseseaduse paragrahvid 36 ja 40 võivad viia töö maksumuse ja selle põhjendatuse selgitamisel ebameeldivate üllatusteni. Mis juhtub aga siis, kui läheneme küsimusele teistmoodi ja töötame hoopis fikseeritud hinna alusel? Kes maksab sellisel juhul mobiili kasutamise kinni? Kas neljatunnine mobiilikasutus nädalas iga telefoni kohta sisaldub fikseeritud hinnas? Kindlasti ei tooda seda välja üheski kulude arvestuse tabelis. Mis oleks, kui võtaksin endale peatöövõtja rolli ja püüaksin oma töötajatelt ja alltöövõtjatelt võimalikult palju tööd kätte saada?
Iga kahe ehitustöölise kohta kaotan nädalas ühe tööpäeva ehk 10% töötundidest. Te võite ju öelda, et me teeme selle aja tasa, kuna mobiiltelefonid aitavad meil tõhusamalt töötada. See argument kaotas aga oma jõu, kui vaatasime operaatorite salvestisi ülal toodud juhtumi näitel tehtud kõnede kohta. Vaid väike osa kõnedest olid tehtud majaomaniku huvides. Lahutasime tegelikult tööga seotud kõned maha ning 48 minutit kõneaega päevas oli iga töötaja kohta selle aja pikkus, mis ei olnud kliendi huvides. Fikseeritud hinna korral peaksite iga töötaja kohta lisama neli tundi telefoni kasutamise aega või kandma vastavat kahjut. Tööks kulunud aja ja kulude põhjal, kui töötajad ise vabalt oma mobiiltelefone kasutada saavad, tuleb Teil see kulu edaspidi oma vahenditest katta. Fikseeritud hinnaga lepingute korral väldite kõiki mobiilide kasutamisest tuleneda võivaid vaidlusi. Peamised erimeelsused klientide ja ehitajate vahel tekivad hinna tõttu ja 2/3 vaidlustest on põhjustatud lõpphinnast tööaja ja kulude põhjal koostatud lepingutes. 60% kõikidest fikseeritud hinnaga lepingutest ei lõpe kasumlikult.
3M Peltor kommunikatsiooniklappidega saad vajadusel vastata kõnesid ilma et, peaksid katkestama töö tegemise. Saad teha kõik oma töökõned kui ka vajadusel erakõned samal ajal kliendile tööd tehes. Eriti oluline on see mürarikkas keskkonnas, kus helistamiseks pead eemale minema, et sind teisel pool toru kuuldaks. 3M kommunikatsiooniklappidega saad kõik oma kõned vastata ka mürarikkas töökeskkonnas tänu müratõkestavale mikrofonidele. Vaata 3M kommunikatsiooniklappide pakkumist SIIT
.jpg)
.png)
