Autonoomne diiselküttega soojapuhur? Või gaasiküttega?

Paljudele tuleb see kindlasti üllatusena, et tegelikkuses on erinevate soojendavate aparaatide valik äärmiselt lai. Siinkohal ei peagi me silmas kodutarbijale mõeldud soojapuhureid, mis koduseinast ammutatud energia abil ruumi või kaks soojema õhuga leigeks kütavad, vaid just töömaale mõeldud, tõsisemaid masinaid Üllatusena tuleb tõenäoliselt seegi, et nende agregaatide energiaallikas võib olla nii vedel kui ka gaasiline. Lisaks eritüüpi puhuritele on äärmiselt oluline ka soojapuhuri võimsus. Selleks, et välja selgitada, kui suurt puhurit just sinu rakenduses tarvis on, kasuta soojapuhuri kalkulaatorit.

Tuli alla

Kes suuremaid ruume soojaks kütnud, teavad gaasitoitel töötavate soojapuhurite iseärasusi hästi. Näpuga definitsioonides järge ajades tuleb tõenäoliselt ruttu välja, et tegelikkuses on tegemist hübriidmasinaga, kus sooja tekkimist võimaldab põlev gaasileek, kuid sooja levimise eest vastutab masinasse sisseehitatud ventilaator. Esmapilgul võikski jääda mulje, et aparaadi seadistamise asemel võiks kasutusele võtta mõne elektril töötava masina, kuid seda otsust vaagides tasuks meeles pidada, et gaasitoitel töötav soojapuhur on äärmiselt ökonoomne variant. Tegemist on ka kasutaja- ning loodussõbraliku aparaadiga - põlevast gaasist jääb alles vaid veeaur, mistõttu ei pea soojendatava ruumi ventileerimise pärast pead murdma. Veeaur (niiskus) on samas ka üks peamisi põhjusi, miks gaasitoitel töötavaid masinaid alati ei valita - kõikidesse ruumidesse liigne niiskus lihtsalt ei sobi.

Gaasitoitega soojapuhurid jagunevad peaasjalikult kaheks: manuaalsed (lihtsamad soojapuhurid) ning elektroonilised (nutikamad soojapuhurid). Manuaalsete masinate puhul on toimetamist pisut rohkem võrreldes oma nutikama vastasega. Näiteks ei saa manuaalne masin leegi süütamise ega temperatuuri reguleerimisega ise hakkama, tema elektrooniline vastane seevastu aga küll. Soovi korral on võimalik soetada ka akul töötava gaasitoitega soojapuhur - gaasi ökonoomsus ning akul töötava masina mobiilsus ühes.

Vool taha

Üks enamlevinud küttekehasid on võrgutoitel töötavad soojapuhurid. Tõenäoliselt ei jää see sooja andev agregaat kulude kontrollile keskendunud inimesele esimese asjana kätte (elekter on kallis), kuid mugavuse aspektist vaadatuna ei ole elektril töötavale soojapuhurile tõenäoliselt vastast. Väiksematele võrgutoitel töötavatele soojapuhuritele piisab 220-voldisest pingest, kuid alates 5-kilovatistest masinatest on tarvis juba kolmefaasilist voolu, mida igal pool saada pole. Pelgalt akudel töötavat soojapuhurit naljalt ei leia, kuid ehk jõuame ka sinna peagi - akutehnoloogia areneb ju meeletu kiirusega.

Kütus paaki

Suurema ruumi õhku kütta soovivale, kuid väiksemat kulu eelistavale soojaotsijale julgeme soovitada diiselküttega soojapuhureid. Võimsad masinad on väga efektiivsed, suutes vajaduse korral lühikese ajaga suuri soojakoguseid toota. Ehkki nad on ehituselt sarnased gaasitoitel töötavatele soojapuhuritele, kus ventilaator põlemisest tekkinud sooja ruumi laiali paiskab, teeb põlemisel tekkivate heitgaaside teke diiselküttel töötavate soojapuhurite kasutamise pisut piiratumaks - ventileerimata ruumis sellisega tööd ju ei tee. Loomulikult on diisli põlemisel tekkinud gaase võimalik eraldi kinnitatava korstna kaudu soojendatavatest ruumidest välja juhtida, kuid sellest hoolimata tasub tähelepanelik olla, et soojaotsingud tervist kahjustavalt ei lõppeks. Kõik eeldused on selleks loodud. Diiselküttel töötavate masinate puhul me manuaalseks ning nutipuhuriks jaotamisest rääkida ei saa, kuid soovi korral saab masina "targemaks" teha, lisades viimasele termomeetri. Selle abil suudab masin vajalikku temperatuuri ise hoida, kuniks paagis kütust on.

Soojus kiirgama

Lisaks puhuritele on huvilistel võimalik soetada ka soojuskiirgureid. Nagu ka puhureid, saab ka kiirgureid nii elektri, gaasi kui diisliga kütta - piisab, kui on teada kütmist ootava ruumi iseärasused ning edasine on masinat valiva müügimehe jaoks juba lapsemäng. Kiirgur erineb oma ehituselt ning tööprintsiibilt, pakkudes peaasjalikult paikset soojust. Kui soojapuhuri eesmärk on kütta soojaks kogu ruum, siis kiirguri saab asetada sinna, kus seda enim vaja on, jättes ülejäänud ruumi normaaltemperatuurile, misiganes see siis ka ei ole.