Multi jakk ja pühvli nahk
Tööohutus pole enam kaugeltki naljaasi: ühelt poolt survestab tervisele rohkem mõtlema tööandja, keda innustab üha karmim seadusandlus. Teisalt on tänu ennetustööle hakanud selles suunas rohkem mõtlema ka töötegijad ise – kehv tervis tulemusi ei too. Seejuures on keevitusvaldkond tõenäoliselt üks nõudlikumaid, kuna ühendab endas mitut erinevat riskitegurit korraga. Sestap tasub põhitõed üle käia.
Leegikindel pritsmekaitse
Keevitusriiete eesmärk on keevitajat sädemete ning juhuleegi eest kaitsta. Nagu kuivaks jääda sooviv meremees peab end tormisel merel laevatekile minnes korralikult sisse pakkima, peab end sädemete eest õigesti kaitsma ka keevitaja, enne kui tööga algust teeb, sest kui meremees riskib pelgalt märgade alusrõivastega, riskib keevitaja palju enamaga – nahavigastustega. Tingimata tasub enne rõivaostu Stokkeri müügispetsialistidega nõu pidada, sest kogenud valdkonnaesindajatena oskavad nad teinekord viidata millelegi, mille peale tulla ei oskakski.
Keevitusriideid saab kirvemeetodil jagada kaheks: kergeks keevitustööks mõeldud kaitserõivad ning raskeks tööks mõeldud kaitseriided. Peaasjalikult seisnebki nende erinevus selles, kui intensiivset keskkonda nad taluvad ehk kui kaua on materjal võimeline sädemete, pritsmete ning juhusliku leegi eest kaitsma.
Puuvill või nahk
Stokkeri valikust leiab iga keevitaja endale sobiliku, olgu tegemist algaja või profikeevitajaga. Enim on aga esindatud kaks kaubamärki: Dimex ning Weldas.
„I’m on fire,” laulis kunagi Bruce Springsteen. Seda laulu poleks sündinud, kui The Boss oleks kandnud Dimexi rõivaid. Dimexi tulekaitsega töörõivastes töömees juba põlema ei lähe. Dimex on üle 30-aastase ajalooga Soome päritolu töörõivaste tootja, kel kogemust erinevatest valdkondadest, sealhulgas keevitusest. Nende pakutavad rõivad on reeglina puuvillast või erinevatest sünteetilistest materjalidest, kus tulekaitse on viidud otse kanga kiududesse. Erinevalt järeltöötlusel põhineva tulekaitsega materjalidest, talub selline riie pesu ja kulutamist.
Pehme materjal annab selle kandjale mugavuse, mis kitsastes või ebamugavates tingimustes tohutu eelise annab – keevitustööd ei tehta ju alati keevituspingi taga. “Hingav” materjal annab selle kandjale täiendava eelise ega lase nii kergesti haigestuda – märg või higine keha jahtub väga kiiresti, mis tervisele head ei tee.
Lisaks eelnevale leiab samast valikust nn multirõivad, kus keevitusrõivaste kaitse on kombineeritud teiste töö- ja ohutusrõivaste omadustega. Nii saab rohkemate tööriistataskute ning helkuritega varustatud Multi-sarja riideid kasutada ka mujal, kui pelgalt erinevaid metalle liites. Nendel rõivatel on lisaks keevitustöödeks vajalikele omadustele veel antistaatika hülgavus, kaarleegikindlus, happekindlus ja muidugi kõrgnähtavus.
Weldas, seevastu, on mõeldud tõsisemaks keevitustööks, müües peaasjalikult (pühvli) nahast keevitusrõivaid, põllesid, kindaid ning lisatarvikuid. Nahk on niigi äärmiselt vastupidav materjal, kuid suudab õigesti töödelduna kaitsta selle kandjat ka intensiivsema sädeme- või pritsmetormi eest ehk teisisõnu: need on rõivad ning aksessuaarid inimesele, kes päevast päeva ainult keevitustööga tegeleb.
Kaitserõivaid valides tasuks kaaluda ka muu varustuse, näiteks tulekindlate sokkide või aluspesu soetamist. Ehkki müügimehe soovitus keevituspõlle või helkuritega keevitusjaki asemel terve kolmplekt osta võiks kõlada soov enda kvartaalne müügiboonus täis saada, on põhjus siiski märksa lihtsam: sädemed ega sulametall ei lenda alati soovitud suunas. See tähendab, et kaitsepõlle või jakki kandes ei ole välistatud, et mõni kusagile värvli vahele pudeneb ning seal oma kahjutööd tegema hakkab. “Kuumad eesti mehed” on üksjagu levinud väljend, kuid nii kuuma meest pole lihtsalt vaja.
Meeles tasub pidada seegi, et keevitusriided on leegi-, kuid mitte tulekindlad: juhuleegi ning suurema sädemete hulgaga saab hakkama neist enamik. Tules toimetamiseks on tarvis juba teist masti rõivaid. Või sepa käsi